Tulevikuoskustel on otsene seos mängulise lähenemisega

Tulevikuoskused on seotud eesajukoore arenguga, mille kujunemist ja arengut toetab mäng ja mänguline lähenemine.

Mitmesugustes tehnoloogiast mõjutatud tulevikku puudutavates uuringutes, analüüsides ja strateegiates on peatutud tulevikuoskustel. Siinkohal viited ja kommentaarid mõnele tulevikuoskusi kajastavale dokumendile.

Juba mõne aasta pärast on meil vaja senisest enam oskusi, mis on seotud just eesajukoore arenguga, mängu ja mängulisusega.

Ootuseid tulevikuametitele ja -oskutele kujundab peamiselt digitaalne ja tehnoloogiasektor, mis püüab asendada inimesed masinate ja algoritmidega. Olukorras, kus masinad võtavad üle suurema osa planeerimisest ja töövoogude juhtimisest, jääb inimesele tulevikus peamiselt roll kompleksset lähenemist nõudvates tegevustes. Poliitikate kujundamine ja strateegiate loomine - üldisemalt pikaajalise mõjuga otsused jäävad veel aastateks inimeste teha.

Suured väljakutsed seatakse neile inimestele, kes tehisintellekti, iseõppivaid ja -juhtivaid süsteeme, automaatikat ja roboteid välja töötavad. Tehnoloogiaid arendavates tööperekondades osalevad lisaks inseneridele ja tehnikutele ka disainerid -  tööstusdisain, tootedisain, graafiline disain, jt. Uuenduslike lahenduste väljatöötamisse kaasatakse nii täna kui tulevikus laias spektris teadlasi ja spetsialiste ka sotsiaalteaduste ja humanitaaria valdkonnast. Niisiis, pole tulevikuoskused ja -erialad  seotud vaid inseneeria ja tehnikateadustega.

            OECD “Oskused 2030”

            Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, maailma kõige arenenumaid riike ühendav OECD asetab oma ülevaates “Hariduse tulevik ja oskused 2030” tulevikus vajaminevad oskused kolme peamisse gruppi. Kaks esimest gruppi on peamiselt seotud eesajukoore ehk prefrontaalse korteksi funktsiooniga, mille kujunemisel ja arenemisel mängib olulist rolli just mäng ja mänguline lähenemine.

            I - Kognitiivsed võimed

            Kuna tehnoloogiate kasutamine on nihutanud inimese töö fookuse rutiinsetelt tegevustelt mitterutiinsetele, siis oodatakse inimestelt rohkem kognitiivseid ja metakognitiivseid ehk ajuga seotud tunnetuslikke oskuseid.

            Siia rühma kuuluvad selles OECD jaotuses oskused nagu kriitilise mõtlemise võime, loominguline mõtlemine, õppimisvõime ja eneseregulatsioon.

            Arvutite ja masinatega konkurentsis püsimiseks peavad töötajad pidevalt õppima uusi oskusi. Sellega seoses on elukestev õpe ja õppimisvõime üks tulevikus - mitmetes valdkondades juba täna - vajaminevaid baasoskusi.

            II - Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused

            Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused nagu empaatia ja austus on vähemalt sama olulised kui mitte olulisemad oskused kui olla sotsiaalselt vastutustundlik toimetulev korrapärane kodanik.

            Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused hõlmavad empaatiat, enesetõhusust, vastutust ja koostöövõimet.

            III - Praktilised ja füüsilised oskused

            Kolmanda peamise oskuste grupina toob OECD ära füüsilised ja praktilised oskused nagu uue informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused.

            Maailma majandusfoorumi oskused 2025

            Maailma majandusfoorum on mitmetes oma uuringutes ja analüüsides koostanud nimekirju tulevikus vajaminevatest oskustest ja nende muutumisest ajas. Majandusfoorumi aruandes “Tööde tulevik 2020” pakutakse välja viisteist olulisemat oskust. Tabeli teise tulpa on lisatud oskused, mida otseselt arendab mäng ja mänguline lähenemine.

            Maailma Majandusfoorum: aastaks 2025 vajaminevad oskused
            		Oskused, mille arendamisel on oluline roll mängul ja mängulisusel

            1. Analüütiline mõtlemine ja innovatsioon

            2. Aktiivne õpe ja õppimisstrateegiad

            3. Kompleksne probleemide lahendamine

            4. Kriitiline mõtlemine ja analüüs

            5. Loovus, originaalsus ja initsiatiiv

            6. Juhtimine ja sotsiaalne mõju

            7. Tehnoloogia kasutamine, jälgimine ja kontroll

            8. Tehnoloogia projekteerimine ja programmeerimine

            9. Vastupidavus, stressitaluvus ja paindlikkus

            10. Põhjus-tagajärje seosed, probleemide lahendamine ja mõtlemine

            11. Emotsionaalne intelligentsus

            12. Veaotsing ja kasutajakogemus

            13. Teenusele orienteeritus

            14. Süsteemide analüüs ja hindamine

            15. Veenmine ja läbirääkimised

            • Loovus ja loomingulisus, võimalustekeskne mõtlemine

            • Tegevuste planeerimine

            • Liigutuste koordineerimine ja motooorika

            • Probleemide lahendamise oskus

            • Kriitilise mõtlemise oskus

            • Kannatlikkus ja visadus

            • Keskendumine

            • Suhtlemine, meeskonnatöö, empaatia, sotsiaalsus

            • Juhtimisoskus ja eestvedamine

            • Mustrite äratundmine ja tuvastamine, eristamisvõime

            • Rööprähklemine

            Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

            Eesti haridusvaldkonna kõige üldisem ja hõlmavam visioon ja strateegia on kirjeldatud Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035. 

            Selles dokumendis toodud tulevikupädevuste nimekirjas kajastuvad üldjoontes samad oskused, mis ära loetletud ka OECD ja Maailma Majandusfoorumi ülevaadetes. Eesti haridusstrateegia peab oluliseks tulevikupädevuste arendamist koos aine- ja erialateadmistega.

            Tulevikupädevused

            Tulevikupädevused on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad toime tulla üha keerukamas kiiresti muutuvas maailmas.

            • Sotsiaalne intelligentsus

            • Innovaatilisus ja kohanemisvõime

            • Õppimine ja mõtestamine - võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust

            • Kultuuridevaheline pädevus - võime tegutseda eri kultuurikontekstides

            • Mudeldav mõtlemine - oskus töötada suurte andmemahtudega

            • Andmekäsitlusoskus ja andmepõhine tegevus

            • Uue meedia kirjaoskus ja virtuaalne koostöö

            • Valdkondadeülesus ja lõimitus

            • Disainmõtlemine

            • Toimetulek kognitiivse koormusega


             

            Mis on vooseisund ja kuidas seda rohkem leida?
            Voo mudel selgitab mängulise kulgemise ja õppimise tasakaalu